NÄDALAKE PUHKUST LÄÄNEMERE ÄÄRES!

Laupäeval (12. mail) alustasime teekonda Läänemere äärde, kus veestime kokku 8 päeva. Meid oli kokku 10. Mina, Fredi, Björn ja Lasse ning lisaks veel kaks peret. Ööbisime kõik ühes uures farmis. Eeldasin, et mul saab seal väga igav olema. Interneti polnud ja telekat ka ei olnud võimalik vaadata. Nüüd mõtlen, et oligi parem. Ei saanud alati ennast välja magada, kuid nalja sai küll palju. Ilmaga meil ei vedanud, sest esimesed 4 päeva olid väga tuulised ja vihmased, aga me ei lasknud ennast sellest häirida. Grillisime iga ilmaga. Käisime mere ääres ujumas. Käisin esimest korda ka ujumas. Vesi oli küll külm. Ma ei tahnud tegelikult ujuma minna. Ma istusin rahulikult oma korvikese sees, kui ükshetk tuli Fredi minu juurde oma märdage juustega ning ütles, et käis ujumas. Ma siis ütlesin, et ei saa olla halvem. Läksingi ujuma ning kui veest välja tulin, siis Fredi ütles, et ta ei käinud ujumas, vaid tegi ainult juuksed märjaks. Kõigil oli väga naljakas. Fredi ja Björni sõbra pere, kes ka meiega puhkamas olid, otsustasid, et lapsendavad minu. Hakkan 2 korda kuus ka nende lapsi hoidma. Neil on 4-aastane tütar Tara ning 2-aastane Luna. Farmis, kus me ööbisime oli lastel väga tore. Seal oli hoguseid, lambaid, sigu, merisigu, koeri, kasse, jänesed ja hunniku kanu jne. Lapsed said hommikuti loomi sööta ning ka ratsutada. Samuti ka väga palju muud teha. Viimasel õhtul tegime kõik koos, kes farmis ööbisid, tokisaia. See kujutab endast sellist asja- oli kaks taigent: soolane ja magus. Keerasime taigna toki otsa, panime lõkkesse ja ootasime, millal küpseb. Soolase saia sisse panine viineri ning magusa saia sisse õunamoosi ja peale suhkrut. Väga maitsev oli! Meile anti taigna retsept ka. Saame siin kodus ka seda teha! Ahjaa üks õhtu tegin ma kartuliputru hakklihakastema ning kohupiima kokki. Kõigile see vaba maitses. Cathrin (Fredi sõbranna) ütles, et pena igal neljapäeval kooki küpsetama hakkama. Sel päeval on neil naiste õhtu. Björn ja Lasse palusid kord nädalas kartuliputu hakklihakastmega. Pean hakkama nüüd tegutsema. Puhkus oli väga hea. Sain Lassega lähedasemaks ja suurteks sõpradeks! See on lühike ülevaade minu puhkusest!

ESIMENE PÄEV UUES KODUS!

Jõusin 10. mail kell 16:00 Hamburgi rongijaama, kus tulid mulle vastu mu võõrustaja pere ema Frederike ja Lasse (poiss, keda hoidma hakkan). Kallistasid suurelt ning siis liikusime mu tulevasse koju. Kodu on siin väga ilus, kuigi remont on poolik. Andsin üle Eestist toodud kingitused. Kõigil oli hea meel selle üle. Lasse tahtis kohe minuga mängima hakata ja maja näidata. Kell 18 tulid siia Frederike ning Björn (isa) vanemad, et tähistada Frederike sünnipäeva. Kõik olid väga sõbralikud ja oli tunda, et olen siia väga oodatud. Sõime kõik koos õhtust ja sain kõigiga kenasti tuttavaks ja väga tore oli. Õhtuks olin ma mega väsinud. Pakkisin oma asjad lahti ning läksin magama ära. Järgmisel päeval oli siis mu ametlik esimene tööpäev. Ärkasin kell 7:30, et teha hommikune protseduur. Hiljem sõime kõik hommikust. Pärast hommikusööki viisime Frediga Lasse lasteaeda, kus ta ei tahnud üldse jääda. Nuttis ja nuutis. Kartis, et jääb milleski ilma. Lasse sai lasteaeda viidud , siis liikusime mina ja Fredi raekotta, kus me kirjutasime mind nende koju sisse. Pärast seda viis Fredi mind koju ning ta ise läks arsti juurde. Vaatasin kodus telerit ja olin netis. Hiljem käisime koos poes ning pärast seda läksime Lassele lasteaeda järgi. Koju jõudes ei jõudnud ma sõnagi öelda ning mul tuli kohe mängima hakata. Frederike pidi ka korraks ära minema ja jäin Lassega üksinda. Lasse hakkas siis kohe oma võimu näitama. Oli väga tujukas ka kõike muud. Päev sai läbi ja Lassele unejutt loetud, oli ka mul aeg end magama sättida. Mainiksin, et minu tuba on väha uhke!

Teel Hamburgi!

Istun rogis ja sõidan Hamburgi oma pere juurde, kus hakkan hoolitsema 5-aastanse poisi eest, kelle nimeks on Lasse. Pühapäeval (6.mail) sai alguse mu teekond. Sõistin bussiga Tallinna, kus ööbisin 2 ööd venna juures. Vend viis mind teisipäeval (8.mail)autoga lennujaama. Sealt lendasin Bremerisse. Lennust siis niipalu, et ma olin mega väsinud, ning magada oli võimatu, sest lennuk oli rahvast täis. Jõudsin kell 11 (Eesti aja järgi kell 12) Bremerisse, kus tuli mulle lennujaama vastu sõbranna Jelena. Sõitsime siis koos Hannoveri, kus ööbisin ühe oma sõbranna Jasmini juures. Jelena õpib minu koolis ragioloogiatehnikuks ning on Erasmuse raames Hannoveris. Jõudes Hannoveri viis Jelena mind enda juurde, kus sõime ja siis sealt pidin liikuma tagasi rongijaama, kus ootas mind Jasmin. Rongijaamast liikusime trammiga Jasmini koju, kus ootas mind iraani söök. Jasmini ema tegi söögiks riisi, mis nägi välja nagu kook. Ausalt, oli selline ümmargune ja pealt kröbe. Riisi kõrvale oli ta ema teinud sellist juurvilja kastet. Maitse imehea, aga ma ei jõudnud seda kõike ära süüa. Õhtu poole seiklesime mööda Hannoveri linna. Külastasime veel ühte sõpra ning saime veel Jelena sõpradega tuttavaks. Jõudsime mu esimel päeval Saksamaal kell 1 öösle koju ja ma lihtsalt vajusin voodisse. Järgmisel päeval (kolmapäev, 9. mai) ärkasime kell 9 hommikul. Sõime hommikust ja siis liikusime linna. Ennem seda käisime ta õe juurest läbi, kes tuli ka kaasa. Jasmin ja ta õe käisid juukusri juures kulme kitkumas. Seal käidud liikusime kekslinna ja suur shopping võis alata. Otsin endale pluuse, kampsuni, 7 paari sokke, topi ja kaks paari jalanõusid ja koti. Seda kõike 30€ eest. Uskumatu, kui odavad siin riided ja muud asjad on. Niiet, mu kallid sõbrad ma jään teid siia ootama. Jasmin veel sorteeris oma kappi ning andis mulle ühed teksat, piduliku pluuse ning vesti. Mu kohver kohe kindlasti ei kaalu enam 20 kg, vaid 35 kg. Pidin siit endale veel pesemisasjad ostma. Nüüd ma siis rändan oma 35 kg raske kohvriga, spordikotiga, läpakaga ning väikese käekotiga. Õnneks on meessoost sakslased nii viisakad, et küsivad, kas saavad aidata. Saksamaal teenivad inimesed elatist tänavakustiga. Teevad enendusi või tansivad. Me kolm- mina, Jamsin ja tema õde kõnnime niisama ja ükshekt jääme seisma ning otsustasime ühte sellist etendust vaadata. Neid oli kaks ning üks oli parem kui teine. See teine tegi mulle silma ning viipekeeles ja häälitsusi tehes tahtis mu telefoninumbrid saada. Jasmini õele andis õhumusi. Shoppamas käinud, saime Jamini ema ja isaga linnas kokku ning läksime Dönerit sööma ja hiljem itaalia jäätist. Kuidas ma seda jäätist alles igatsesin. Mu magu on suht kokku kuivanud, sest varem suutsin suure jäätise ka pärast sööki ära süüa, aga enam mitte. Hea on olla taas Saksamaal ja rääkida seda keelt. Tunnen ennast hästi ja laupäeval sõidan oma perega maale nädalaks puhkama. Loodan, et seal intenet on, kui ei, siis oleks see väga paha. Igatsen teid väga!